laupäev, 3. detsember 2016

Vigala jõel lutsul, 02. detsember 2016

Nädala sees lubas ilmaprognoos laupäevaks korralikku külma ning jäätekke hirmus planeerisime Ainiga lutsupüügi reedele. Peale tööd linnast maale - kus ees ootamas mõnus lumine talveilm - vammused selga ja jõe äärde. Rumba kanti. Kell oli juba kaheksa läbi, ei tahtnud enam ekslema hakata.

Autosse sai veel puudega täidetud korv ka visatud, seega pikka distantsi vantsida poleks tahtnud. Ees ootamas tühi jõeäär  (järgmise kolme tunni jooksul üks auto käis hiilimas, kuid seltsi ei tulnud kedagi). Sättisime endid oma traditsioonilistele lutsukohtadele - Ain põõsastiku vahele, mina selle veerde. Kuus tonkat said vette lajatatud, varustatud parimate eestimaiste usside ja kalatükkidega.

Ilm väljas superluks. Lausa muinasjutuliselt ilus tänu maha sadanud lumele. Kuud polnud näha. Pimedust küllaga. Tuul puhus vahelduva eduga lääne suunast. Aegajalt pudenes taevast lund juurde. No mis sa oskad paremat tahta. Veetemperatuur ka juba selline "peaaegu jääs", ning kaldaääres kolme meetri ulatuses juba konkreetne kate peal.

Algus oli paljulubav. Saime lõkke just üles tehtud ja õllepurk lahti "krõpsatud", kui korraks Aini ritvadele seatud kelluke kõlksu tegi. Ühe ja ainsa. Jõllitasime viis minutit neid ritvu ja aru ei saanudki, millisel neist ellu oli ärganud. Pool tundi hiljem, kui Ain kõik ridvad kontrolliks välja keris, oli ühel ussijupike ära varastatud. Ilmselt siis ikkagi särg.

Edasi aga ... kolm tundi vaikust. Ei aidanud ümbervisked ega söödavahetused. Tõstsin ühe tonka ka eemale. Ei midagi. Täielik vaikus. Kuniks poole kaheteistkümne paiku üks ritvadest korraks ootamatult kõristama hakkas.Vahtisime laternate valgel viis minutit kuidas mingi punn ridvaotsa piinas. Lõpuks tonkat välja kerides väike lutsujupp otsas istus.

Lisa sellele aga ei tulnudki. Oleme see aasta oma lutsupüükidega ilmselgelt valel ajal vales kohas. Allpool kala nagu saadakse, meie kandis aga...


Kell kaksteist panime pillid kokku ja tulime tulema. Järjekordne 1:0 võit mulle:-)

Vahetult enne kuulsime ühte sokku haukumas ja kui ära sõitsime panid kaks kitse hooga üle autolaternate valgusvihu. Kuna selleks ajaks oli kellaajaliselt päev juba vahetunud, siis ilmselgelt oli see hea loodusemärk laupäeva kohta mõeldud:-)

PS! Ain pani tonkad maja alla ööseks sisse - tulemuseks suur ja ümmargune null.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar