Hommikul jätsin rahva põõnama ja tegin poole kümne ja poole kaheteistkümne vahel kiire tiiru. Landid samad. Ilm ka nagu kopi paste eilsest. Vesi on vist oma tipptaseme saavutanud, vähemalt oli ta sama kõrgusega mis eile.
Lükkasin paadinina rannast lahti ja võtsin trassiks rootsipoolse osa. Saare eest ja tagant, seejärel päris ranna äärt pidi kuni sügava alani välja. Peale parempoolset voolusopi nurka, nii sada meetrit allavoolu, käis üks kala ka pinnas. Võtma teda ei saanud.
Poole tiiru ajal olin sunnitud vahepeal paadist vett välja viskama. Lekkis mis kole...Hommikuse püügi lõpetasin naise kõne peale, et saame mökki ära kolida.
...
Kolm tundi hiljem, kui kõik kodinad majas sisse seatud ja ka harjuseõng lõpuks valmis ehitatud, seadsin sammud uuesti randa. Vahetasin paadi. Uueks 6 hp mootoriga Suzuki. Paat mida ka eelmine aasta olin kasutanud.
Esimene tiir soome kalda äärt pidi. Viimastest kärestikest paremalt poolt mööda ning allpool üsna keset jõge trass. Kalast ei kippu ega kõppu. Sodi ujus ikka veel usinasti, eriti soome kaldas. Pea iga viie minuti tagant pidi puhastama. Kaunis ebamugav püük.
Vahetasin jani kollaka-rohe-punase jop nimelise toodangu vastu. Teise tiiru tahtsin teha pooliku, et kolmas ka enne püügikeelu aega ette võtta. Rootsi saarest keset vett kuni kärestikeni. Ei hüppeid, plärtse ega seljauimi. Isegi harjus vaikis täiega.
Kolmas tiir uuesti soome kalda alt. Punane-must lilli vahetas välja wäyla. Alustasin Iivika maja alt. Õhtu lähenedes ärkas vaikselt harjus suvepalavusest. Paar võttu, paar punni.
Pumba auku läbi kammides vaatasin ühel hetkel üle õla tagasi paremale ja nägin kaugel eemal suure männi tsoonis rootsi poolel mingit veepritsmete helki. Minut hiljem uuesti vaadates avanes samasugune vaatepilt ja seejärel kohe korraga üksteise lähedal veel kaks sarnast. Linde näha ei olnud ja kaldalt nii kaugele lanti ka ei viska ... see pidi lõhe olema. Kuna kaugus toimuvast 300-400 meetrit siis täpset asukohta kaldas fikseerida kuidagi ei õnnestunud. Rohkem veehelki vastu ei paistnud, kuid sees hakkas vaikselt närima ...korjasin kiirelt kodinad kokku ja sõitsin mootoriga kildi võrra sellest kohast ülesvoolu. Naiivses lootuses, et äkki tõusvale parvele peale satun.
Kell pool 7 sain landid uuesti sisse. Harjuse õnge jätsin sedapuhku sisse panemata. Järgmised pool tunnikest uhasin aerudel nii et vähe pole. Korralik treening. Võtsin hästi laialt kogu ala läbi. Ei võttu, ei plärtsu. Hakkasin juba kahtlema, et näen mingeid soovunelmaid, kui viis minutit enne püügikeeldu vasakpoolse landi kõrval, vaid paari meetri kaugusel selg veest välja kerkis ja rahulikult vette tagasi vajus. Justkui näitamiseks, et näen küll õigesti, aga tolku sellest ei miskit...Punkt kell seitse lõpetasin.
Tagasiteel koju andis täisgaasil sõites järsku Suzuki otsad - käik ei läinud enam sisse. Naabrimees võttis mind sleppi ja nii tiksusime kahekesi koos koju.
PS! Õhtul nägin juba kahte sääske:-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar