Esiletõstetud postitus

reede, 14. juuli 2017

Tornio jõgi, 13. juuli 2017

Neljapäev. Vist. Päevad kipuvad sassi minema. Plaanis oli olla terve päeva mökkis ja mitte kuhugi minna. Reedeks oli suur plaan matkama minna ja nii võtsin päevast mida võtta andis. Hommikul 3 tundi, õhtul kuus tundi.

Ilm üsna hall ja sompus. Päeva peale paar korda ka päikest näitas. Vesi, mis eelmistel päevadel oli stabiilselt üle kümne sentimeetri langenud, jäi täna paigale. Kui eelmistel päevadel oli tuul lõunast, siis nüüd risti vastupidi. Õnneks üsna nõrk teine, aga sõudmise tegi siiski vaevaliseks.

Päeva peale mängisin erinevate lantidega. Alustasin samadega, millega eile lõpetasin - lillakas hejo, punane edi, punane poppeli ja saksa värvides edi. Päeva peale tegin paar vahetust - punane poppeli asendus teise punase poppeliga, hejo lillaka poppeliga, saksa värvides edi oranži wäyläga. Terve päeva peale ainukene lantide puudutus toimus lillaka poppeli peale. Kahtlustan mingit väiksemat kala, harjust...

Harjused ise olid terve päeva üsna passiivsed, ühtegi ära võetavat isendit kätte ei saanudki. Hommikusel tretil üks normaalne oli otsas kuid pudises seegi. Hiljem olid võtmas vaid pudinad ja kui õhtul tund aega korraliku paduka tegi, siis peale seda keerasid harjused ennast magama ära. 

Lõhe näitas end kolmes kohas. Üks suurest männist paarsada meetrit allapoole ja täiesti jõe keskel. Olin mootoriga just tagasi sõitmas kui kaks korda paadi nina ees keeras. Seadsin ennast küll samale liinile, kuid võtma ei saanud.

Teised näitasid ennast peale viimast koske nuka peal. Üks oli ennast mu lemmikkivi juurde asetanud. Teine sellest viiskümmend meetrit allapoole. Kuigi kammisin seda tsoonilaiuse kolm korda läbi, ei õnnestunud kedagi neist ära petta.

Ühel paadil õnnestus Iivika kivi juures korraks üks lõhe otsa meelitada - olin just mootoriga mööda sõitmas, kui kahene paat järsult aerudele vajutas. Järgmisel hetkel käis paadist paarkümmend meetrit allpool veepahvakas. Haarasin ruttu go pro, et filmin kõrvalt ... järgmine hetk pääses lõhe minema.

Päeva peale nägi üsna erinevate stiilidega püüdjaid. Osad sõidavad kivilt-kivile, augult-augule, suhteliselt otse või väikeste sakkidega. Ise kuulun ka sellesse kategooriasse. Teised aga teevad viie-kuuekümne meetriseid tõmbeid risti kaldaga, vajudes päris suurtel kiirustel vooluga kaasa. Üks paatkond tuli pooleks tunniks meie alale, püüdis seal ja lahkus suure kiiruga allavoolu järgmisesse kohta - ilmselt mingid luureandmed erinevate seltskondade vahel levivad...
Üldiselt tore päev oli kui see metsik vihmasadu, mis paati terve ämbritäie vett viskas, välja jätta.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar