laupäev, 1. juuni 2019

Ja ongi viimane päev, 31. mai 2019

Viis nädalat on lennanud kui välgukiirusel...ja oligi viimane püügipäev kätte jõudnud. Natuke kahju ka, aga kui aus olla, siis püügiisu on enam kui kuhjaga täis püütud. Mitte, et rohkem kunagi ritva kätte ei tahaks võtta, aga pisut monotoonseks on kiskunud ja nüüd teeks midagi muud ka vahelduseks.

Hommikul ei tormanud. Magasin. Tuul ka nii kõva oli, et läbi une juba tajusin, et egas midagi head seal ootamas pole. Päev tuligi pea õhtuni korraliku edela tuulega. Lisaks ka pisut jahedam, kui juba harjumuseks saanud. Päeva jooksul temperatuur üle 11 kraadi ei roninudki, üsna vilu oli olla ja kapuuts oli kogu see aeg peas. Öösel sadanud suur kogus vihma, paadist kühveldasin umbes neli-viis ämbrit vett välja, oli vee temperatuuri ka kolinaga alla toonud. 13.5 kraadi peale.

Vee peale jõudsin poole kümne paiku. Alustuseks trollisin kümne haru läbi. Tervenisti. Saatjaks enamuse ajast kotkas. Paar haugi võttu sirge keskelt, ülejäänud territoorium aga kalavaene. Loodi pilt oli ka justkui ära külmunud, vaid vee sügavuse number vaheldus...

Järgmisena trollides Bonderi käär, mis andis tulemuseks päeva "haugi". Ilge litakaga lendas otsa ja kohe kärr järgi. Antinärviline ridvaotsa pekslemine viitas mehisele olendile:-) Tõmbasin paadi vasaku kalda poole, et tuul seda kala väsitades paremasse kaldasse kinni ei viiks. Suure osa selle manöövri teostamise ajast rull muudkui suitses. Ja siis väsitamine. Vaevaliselt tuli, sõite tegi rahulikke ja konkreetseid. Pulss kasvas mühinal. Kahe kõrva vahel kujutasin ette juba parajat kolli. Nähtavale tuli aga nii 4 kilone haug, mis oli täiesti risti otsas. Pettumus missugune...

Samast käärust, päris kalda äärest, ka üks 1.2 kilone latikas. Toppisin ta kasti ära. Ja kaks kiiska ka veel välja venitasin...

Vaikselt kiskus aga üksluiseks. Jigitada ei andnud, laine liiga kõva ja sõidu distants ka juba üsna pähe kulunud ... hakkasin merele kibelema. Mõeldud tehtud. Selleks, et lainet vältida sõitsin põõsa auguni väiksemat haru pidi. Sealt juba edasi trollides liikusin. Kui eile oli täiesti ristijõge laine, siis nüüd keris tuul vastu voolu lainet kõrgemaks. Õnneks oli vool nõrk ning tänu sellele väga kõrgeks laine ka ei kerkinud. Aga selline vastikult pikk ja veniv...

Põõsa augus jigitasin, paat roostikus kinni; kümne augu vastas olevas sügavikus sama kordasin ja siis merepoole vaikselt edasi trollisin. Päris karm sõit oli. Teepeal kolm haugi välja korjasin. Üks päeva suurim, 5.2 kilone.

Lõpuks tõotatud maale jõudnud ja oma kahe poi vahelist ala kündma asusin. Mõlemat pidi, nii üles kui allavoolu. Jube raske ja vastik tunnike, enne kui sellest loobusin peale oma järjekordse pruuni jesse kaotamist. Koha vaikis. Vaid üks punn korraks paadis õhku ahmimas käis. Haug võttis küll iga tiiruga ja sort ka oluliselt viisakam, kui eile (2-5 kilo vahele), aga see õõtsumine ei sobinud mitte. Ja lisaks laine pritsmetest pidevalt märjaks sain... Enne kui kajakate toitmiseks kippus minema, oli suund juba kodupoole sisse võetud.

Trollisin, sest kiirelt sõita ei kannatanud, Bonderi kääruni välja ja tulin lõunale ära. Nii kella 14 paiku.

...

Õhtu poole tegin koopia hommikust. Kümne haru, Bonderi käär ... ja siis hakkas vaikselt tuul raugema ning laine tasakesi langema. Hommikune katsumus oli juba vaikselt ununenud ja nii hakkasin uuesti kibelema mere poole. Ja loomulikult selle lõpuks ka ette võtsin, mis sest et kell juba poole kaheksa paiku ning pikalt seal olla poleks saanud.

Seekord sõitsin hooga. Metsik pekslemine vastu rullivat lainet. Paat pidas vastu ja ka mootorit ei uputanud ära. Kohale jõudes vaatas vastu üle mitme päeva parimad püügiolud. Laine selline poisike:-)

Tunnike kohapeal. Erinevad jessed said läbi mängitud (pruun, punane, ahven, kollane, tint). Haugile sobisid nad kõik ühtemoodi hästi, kohale aga mitte ükski neist. Iga triiviga paar võttu, haug kuidagi eriti agressiivne. Pooled kalad lausa küünlaid pakkusid. Kui neljane haug ikka välja võtmise käigus paar küünalt, ühe kaugel ja teise paadi kõrval, teeb ja pidevalt suu pärani hambaid lõgistades vastu peksleb, siis ega väga kurta ei saa. Mänguilu missugune. Mingil imelikul moel oskasid osad haugid ennast ise vastu paati maha rahustada - tegid viimase äkilise sööstu otse paadi suunas niimoodi, et pea ees vastu parrast põrutasid...

Üheksa paiku võtsin suuna kodupoole. Bonderi käärust läbi ja siis sauna kütma. Koha jäi õhtul nägemata.

Koduteel vajutasin siis punni ka põhja. Viimasel sirgel enne mökki. Mootor käitus korralikult ja seekord mingit õlileket ei tekitanud. Kiirust sain 36 km/h kätte. Pole paha.

Päeva tulemuseks: hommikul 14 haugi, 1 latikas, 1 kohapunn; õhtul 14 haugi ja 1 ahven. Lantidest sobitusid haugile kõik. Vahet ei olnud mis otsa sai pandud.

PS! Hommikul panin sportkella vasakule käele. Tulemuseks - väidetavalt tegin päeva jooksul 39 tuhat sammu:-) See oli see laines rumpliga edasi-tagasi manööverdamise tulemus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar