laupäev, 22. juuni 2019

Vigala jõel, 22. juuni 2019

Puhkusest tekkinud püügiküllasus hoidis mind umbes nädalakese vee äärest eemal. Eelmine nädal sai natukene juba ette võetud - lasime Ainiga Lenna vette, piilusime korra haugi, seejärel Teenuse peal ka linaskit, kuid mida polnud seda polnud. Lenna oli muidu päris hea, kui kaks asja välja arvata. Esiteks muidugi see, et oskasime paati sada liitrit vett korjata - kajaloodi pardakinnituse augud jäid meil kahe silma vahele:-) Ja teiseks - pilsipump miskipärast ei käivitunud. Nii me üle kolme tunni peal ei olnudki, sest jalad hakkasid märjaks saama...

Ega eelmine nädal sisuliselt kalalootust polnud ka. Sadanud vihm oli veed kõrgeks ja sogaseks tõstnud. Vett tuli nii palju, et maja alune paat oli peaaegu triiki täis. Järgmise nädalaga see olukord klaarus, vesi kukkus kalda alla tagasi ja nii läksin täna vimma luurele. Päeval. Lõuna paiku.

Suur leitsakas oli öö jooksul normaalseks +20 kraadiseks temperatuuriks vormunud. Ilmamuutus oli aga korraliku tuule üles kerinud. Sättisin ennast vimmasirge alumisse otsa metsa varju, kus osaliseltki tugev lääne tuul kinni jäi. Üllataval kombel olin ainuke püüdja...

Puder sai segatud trapperi miskit punast värvi vimma söödaga. Polnud seda enne kasutanud, jäi lihtsalt maale tulles poes juhuslikult näppu. Lõhn täitsa mõnus, välimus aga selline...verine. Saatsin kolm pallikest teele ja sättisin käsika töökorda. Tina sättimise ajal sain käe valgeks - kuldse/punase kirbu otsa polnud veel kärbsevastseidki pandud, kuid viidikat see ei seganud:-)

Püük sellise ilmaga muidugi üliraske. Suur osa tuulest hooti metsast läbi tuli ja korki vastuvoolu surus. Vool üsna väeti... Kork sisuliselt edasi keeldus ujumast. Lõpuks teda ise allavoolu vaikselt venitama asusin. Esimene võtt toimus umbes kümme minutit hiljem - vimb. Kiitsakas ja vibalik. Hullumoodi räsitud. Kudemisega suure osa oma massist kaotanud, kuid võitlusvaimus mitte grammigi alla andnud. Mässasin kalaga ilmselt liialt kaua, sest järgmiste triivide ajal enam kedagi all polnud. Peagi särg platsi tuli.

Teine laine saabus tunnike hiljem. Olin selleks ajaks kirbu vahetanud konksu ja nelja maisi tera vastu. Sain kolm võttu järjest. Esimene tuli kaldale, teise võtu puhul kiirustasin liialt haakimisega, kolmas võtt aga andis haakimisel kellelegi valusalt konksuga vastu nina. Loopisin pidevalt sööta peale, kuid parv kulges ikkagi omasoodu minema. Järgnes särgede tunnike. Nokitsemisi igale maitsele. Mõned kopsakamad ka kaldale. Kohalikku päritolu punasilmad.

Kella kolme paiku tekkis aga täiega vaikus. Ootasin, mis ma ootasin, aga lõpuks ära tüdinesin. Käisin veel veerand tunniks õunapuu all - seal täiesti lootusetu püüda, sest laine suur ja kork lihtsalt ülesvoolu minema jalutas... ja siis tulin tulema.

Järgmine nädal Soome minek. Kõuts suutis augu pähe rääkida, et vaja koha vaatama minna.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar