reede, 27. september 2019

Lääne Soomes, 26. september 2019

Terve septembri jooksul sai vaid ühe korra kalale. Päris kummaline, sest pole ammu nii pikka pausi teinud. Ega väga isu ka ei olnud, muud asjad röövisid tähelepanu ka mujale...
Nüüd sai siis lõpuks neljakesi Soome tuldud ja kalale jõutud. Tulime neljakesi - Tarmo, Kõuts, Mihkel  (täpsem tiitel pidavat olema herr Luigas) ja mina. Ees olid meid ootamas juba Kalev ja Silm. Kohale jõudsime umbes kella ühe paiku päeval ja suure tormamise tulemusena ruttasime peale kella kahte juba vee peale.

Uus lood sai ka paadile kinnitatud. Mootor vajas kümmekonda tõmmet et käima minna. Vahepeal oli too hooldusest läbi käinud, õli vahetatud... ja tuvastatud, et kevadisel ootamatul õlieraldumisel  polnud mingit põhjust. Kõik pidavat olema tipp-topp. Nojah, ilmselt juhtub selline asi vaid minu honda mootoriga ... ja korduvalt.

Esimene peatus sai tehtud kohe mökki kõrvalt liinide alt. Teine kümne märgi all. Seal avati ka paadis skoor. Tarmol haugipunn ja päris korralik ahven. Kõutsi paat ka millegagi eemal lehvitas. Kuna nad aga oma kalakasti sillapeale jätsid, siis ei osanud nad sellega midagi peale hakata:-) Edasi juba sirge keskel olev "mägi" (merika koht) ja lõpuks suure jõe ilusa maja tsoon. See oli ka koht, kus midagi ka mul nagu juhtuma hakkas. Olin vahetanud kp baitsi musta variandi lõpuks mootoriõli wake vastu ja see tundus ahvenale sobivat. Üks togijatest isegi paati jõudis.

Tiksusime triivis siis ilusa maja tsooni läbi, aga peale ahvenate rohkem midagi ei leidnud. Seejärel trollisime sama tsooni läbi. Null mis null. Järgmisena jigitamine bonderi käärus ja siis uuesti troll. Pika piitsutamise tulemusena ilusa maja alt jigitades ka midagi kopsakamat otsa sain - pehme vajumine, uimane vonka vonka ja ... siis ära kukkumine. Ilmselt latikas. Paar võtuhakatist veel, aga kätte ei saanud miskit.

Miski aeg Kõuts ja herr Luigas tulid raporteerima oma olematutest saakidest mere ääres. Kala lihtsalt ei võtnud. Kell juba kuus ka, kui otsustasime et trollime diivani augu suunas minema. Algus oli null nagu ikka ja siis üllatusena keegi korralikum korraga kollase jesse otsa kargas...ja ära kukkus. Vaimusilmas nii pooleteisene koha silme ette kargas. Järgnes terve sirge tiksumist, kuni lõpuks landi vahetasin. Pruun jesse sai otsa pandud ja vaevu minut hiljem korjas selle haugitatt üles. Umbes sama suur kui lant.

Koskineni haru juures teine võtt ja hoppaa, umbes kilone koha rändas kasti. Umbes samast hetkest muutus kõik poole huvitavamaks. Loodi pildile tekkisid suured parvekesed, üksikud kaared....Võrreldes paar tundi varasemaga oli pilt hoopis elavam. Omast arust sain juba loodi pildist ka aru ja selle tõestuseks:-) ühe kolmese haugi ja kilose koha välja võlusin. Justkui nagu hakkas looma, aga siis tuli juba pime vastu... Täitsa tore päev kokkuvõtteks. Tõsi, loodust nagu vahtida ei saanudki, sest nina oli kogu aeg ekraanis kinni:-)

Teine paatkond ahvenate ja haugikonnaga piirduski. Kalevi paatkond ahvenaid päev otsa korjas.

PS! Vool oli olematu. Ankrut kasutasime vaid üks kord; ja ega põhjust ei olnud ka, sest paat triivis umbes 5 minutiga vaid 10 meetrit allavoolu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar