pühapäev, 28. aprill 2013

Vigala jõgi 28. aprill - laisa kalamehe püügipäev:-)

Hommikukohvi joodud, sai plaan paika pandud - lähen kohe ja päris õhta peale püüki ei jäta. Naine noogutas, poiss midagi pomises, hiilisin uksest välja :-)

Rumba aukude juurde jõudsin kella 10 paiku. Hommikune udu oli just lahtunud ja päike säras taevas. Olin valmis kõige hullemaks, aga teeääres parkis ainult viis autot. Mõttest käis läbi, et see pole miski rahvamass ja miski koha ikka leiab.

Sättisin ennast kääruäärse salu alla. Tuulevaikne koht, päike; minusugusele "kakrass" selline tervise taastamise kohake :-)

Möödudes paarist tonkatajast uurisin ka tulemusi, aga need olid hommikul olnud nirud... Egas midagi, põhjakad sisse ja mugav poos toolil üles leida. Mõlemad tonkad said kahe lipsuga; ühel ülevalpool plastmarmõss (kollakas-punakas)  koos kärbsetõuguga ja teisel  tonkal alumine lips sama kraamiga. Teised tonka lipsud said mõlemad söödastatud tavalise mullaussiga. Kolmandat lipsu ma traditsiooniliselt rakendusele ei sidunud - pole kunagi selle mõttekusest aru saanud.

Ilm mega, soe, koorisin riideid vähemaks. Ei läinud kaua aega, kui parempoolne ritv pani tantsima ja välja sai keritud kobe poolekilone vimb. Pole paha, isegi rohu taha kinni ei jäänud, kuigi vesi oli täpselt sellise kõrgusega, et kala väljavõtmine eeldas igakord probleemiks kujunevat... Vimb tuli ülemise lipsu, kärbsetõugu otsa.

Järgmise paari tunni jooksul sai kenasti peesitatud ja ajaviiteks kala haagitud. Vimma võtt külastas enamvähem korra poole tunni jooksul ja iga teine võtt sai ka resultatiivse tulemuse. Need pooled, mis jalga lasid, olid täpselt sellised, kus olin olnud kärsitu ja haakisin liiga vara. Vimma puhul kehtib põhimõte, et kala sööb ennast enamasti ise otsa; aga kannatad sa jah oodata, ikka kipud esimeste korralike tõmmete peale haakima...

Mõnus ennelõuna sai otsa kell kaksteist kui kala pani suu lukku kõikidel käärus kalastanutel. Nagu lõigatult. Järgnes paar tundi päikese käes mõnulemist. Käär vajus rahvast vaikselt tühjaks, kuni lõpuks jäin päris üksi. Nautisin ilusat ilma ja loodust. Toolil mugavalt istudes oli tunne nagu kassil, kes soojas nurru lööb. Mõnusalt soe, ilus vaade, mugav olemine ... oleks veel õlle ka kaasas olnud :-)

Lõunane paus sai otsa poole kolme paiku. Keskid seal vee all  hakkasid uuesti usse kiusama. Kalavõtt oli aga tunduvalt ettevaatlikum kui ennelõunal. Enamasti toimus paar tõmmet, millele järgnes vaikus. Vahetades ussid, sai paar kala ka korralikult võtma ja ka kaldale. Üks kopsakam - oli see säinas? - jäi aga seekord võitjaks ja pääses poolest veest minema. Võtud ei kestnud aga kaua, poole neljaks oli uuesti vaikus majas, mis kestis sedapuhku kuni äraminekuni (poole kuueni) välja.

Kokkuvõtvalt sai ära võetud viis vimba, kala suurus väga korralik ja ei anna Pärnu omaga võrreldagi. Lisaks üks meresärg ja üks turvapunn.  Vimbadest kolm tulid kärbsevastse ja kaks usside otsa. Ülemine lips ruulis oluliselt paremini kui alumine. Väikesed kalad sedapuhku nuhtluseks ei osutunud :-) Oli selline tõeliselt laisa kalamehe "vedelemise" päev.

Ilm: päeval kuni 10 plusskraadi, tuul läänest, enamasti nõrk, õhtupoole tugevnes, päike ja vahelduvpilvisus; veetase EMHI järgi +128 ja langes päeva jooksul ca 5 cm

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar