neljapäev, 20. juuni 2013

Vigala jõgi, 20 juuni

Hommiku ladusin viimased puud riita ja premeerisin end kalalkäiguga:-)

Kuna jalg teeb veel haiget, siis valisin püügikohaks jõelõigu, kus saab autost kümne sammuga kalda äärde astuda. Koht natukene ülalpool rumba kärestikku.


Kohale jõudsin kella kahe paiku, segasin sööda (miski Salmo latika sööt, pluss keedetud tang ning lisatud pisut maisi) kokku ja lajatasin selle sisse kahte kohta - üks üle jõe (jõe laiust selles kohas 15 meetrit) ja teise enda kaldasse.  Püügivahenditeks sedapuhku söödatopsiga feeder ja oma kalda alt korgikas. Feederile panin ussid, korgiõngele maisi.

Olin end varustanud kahe õllega lootuses rahulikult looduses mõnuleda, kuid peale esimese avamist läks trall lahti. Põhjaõngega. Ahven. 10 cm. Siis teine, kolmas ... tundus, et neile ei tule lõppu. Nii kui uss põhja jõudis, käis ridva ots kaks kerget jõnksu ja tardus paigale. Peale seda välja kerides, ahvenal uss juba kurgus...

Peale poole tunnist sisse-välja kerimist tekkis õnneks vaikus. Nautisin oma rocki ja mõnulesin. Seda lubati mulle umbes viieks minutiks. Ühel hetkel tiris keegi feeder ritva oluliselt tugevamalt ja kergitas söödakorvi põhjast, ootasin hetke ning kui kala tiris uuesti tamiili pingule, haakisin; suurem kui ahven, aga väiksem kui latikas oli esimene mõte. Kalda äärde venitades selgus, et vimmapoiss käis ussivargil. Tegime fotosessiooni ja saatsin ta tagasi.

Varustasin tonka värske ussiga, panin söödakorvi täis ja saatsin samasse kohta. Korv maandus põhja, tirisin tamiili pingule ja ridv vajus koheselt kergelt looka; oodanud natuke kordus sama liigutus ning haakisin.  Jälle vimb kurask! Lasen jälle lahti, et mõne minuti pärast uuesti sama protseduuri korrata... ja nii viis tükki järjest, enne kui vaikehetk tekkis. Pole enne sellist nalja jaanipäeva paiku näinud, et vimb ridamisi otsa ronib.

Kas oli see nüüd sööt, mille peale vimb ennast kohale lohistas või õnnestus ennast õigel ajal vimma teele sättida? Siiamaani polnud mul söödakorviga kordagi õnnestunud vimba alla meelitada ning seetõttu kahtlustan pigem pimedat juhust ...

Veerand tundi vahet ja kaks vimba tulid uuesti järjest. Mõningane vahe ja veel kaks tükki.  Ning peale poolt viite veel üks.

Samal ajal korgiõngega, kus söödaks mais, täielik vaikus. Paari tunni pärast tüdinesin maisi leotamisest ja asendasin selle ussiga. Tulemuseks särg ja paarisajane ahvena poiss. Ei miskit ilusat, ei miskit rohkemat.  Enamus aega see ritv lihtsalt vedeles tardunult ....

Kui kella viieni oli ilm olnud pilves ja vahel isegi mõne pisara poetanud ... siis peale viite tuli päike pilve tagant välja ning võtt lõppes kui lõigatult. Kannatlikult kükitasin veel kella seitsmeni, sain selle aja jooksul ka paar võtupoega, aga korralik sööming oli lõppenud. Ja kusagil taamal kergelt müristas ... ridvad kokku ja minekule, sauna ka vaja kütta:-)


Ilm: enamasti pilves, 18 kraadi sooja, korralik lõuna tuul. Kokku käis kalda peal mul külas ja läks tagasi oma loomuliku keskonda kümme vimba (kaaluga vahemikus ca 300-500 gr) ja terve kari kassi kalu...









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar