neljapäev, 11. mai 2017

Rekord käes, 11. mai 2017

Hommikuks panime äratuse 6.30ks. Plaan oli enne tuult mõni haug ära karistada ja seejärel Kõutsile vastu minna. Võttis aega mis võttis, aga kohale jõudis:-)

Ilm varavalges kena ja päikeseline. Kas hommikud ongi sellised? Öösel oli nii palju külma teinud et köögi kraan ei toiminud - vesi oli torudes ära jäätunud. Asjad kokku ja minema. Nii olime juba kella kaheksaks mere ääres.

Meri peegel mis peegel. Kuigi temperatuur alles nullis, küttis päike juba usinalt. Üllataval kombel oli vesi eelmise päevaga võrreldes natuke soojem,  ulatudes mere ääres 7.5-7.6 kraadini. Landid olid muidugi külmast ööst ära jäätunud ...

Esimesed ankrupaigad punase poi juures andsid koheselt ka paar võttu ning Tõnul korra ka üks kala mõni sekund otsas. Peale seda aga... proovisime poist ülesvoolu, poist allavoolu, sama tsooni teine pool... Ainukene mis juhtus oli see, et eemal trollinud soomlane tuli meid uudistama ja parkis meie tsooni piirile, et ise seal loopida. Tore. Peksime jigisid oma ankrupaigas edasi.

Tunnike hiljem andis soomlane alla ja kulges trollides ülesvoolu minema. Just sel hetkel, kui ta mu selja tagant möödus, käis ridvapitsist lõpuks ometi üks krõps läbi. Kala ei jäänud otsa ja jätkasin mängimist edasi. Jigi oli peaaegu juba paadini jõudnud kui uuesti krõps ja otsa vajumine. Seekord jäi haakimise peale ka otsa. Ei tundunud üldse suur kala, kuid peagi sain eksimusest aru. Kala istutas ennast põhja ligi ja kulges oma ruudus. Mõne aja pärast ennast pinna ligi näitamas käis ja siis sain lõpuks aru, et tõesti suur. Keerasin sidurit veel maha. Kaifisin oma jigmasteri kreenis olekut:-)

Haug ei tahtnud kuhugi eemale söösta - eilne kolmene oli kordades vingemaid sööste teinud - vaid kulges rahulikult paadi lähedal. Vahepeal ka paadi alla kippus minema, kuid sain ta sealt ikkagi eemale. Lõpuks kala kahva ligi meelitasin. Esimene katse ebaõnnestus täielikult - viimasel hetkel keeras haug ennast otse kahvast mööda ja sukeldus paadi alla. Teisel katsel ei mahtunud haug kahva lihtsalt ära. Vetevana andis kolmanda võimaluse veel ja surusin kuidagi selle koljati väiksesse kahva. Yess, uus rekord olemas. 9.2 kilo. 105 cm pikk. KP Paitsi lillakas-valge silikooniga. Lant oli täiega kurgus, nii, et tross täpselt lõugade piiri peal. Hea et nöörini ei ulatunud.

...

Peale rahunemist sain järgmise viskega veel ühe kilose ja sellega oli ka võtt ühel pool. Proovisime mis me proovisime täna actionit rohkem ei tulnudki. Ei tea kas haug lihtsalt ei närinud või oli positsioonidelt lahkunud.

Pühendasime pool tunnikest ka trollimisele. Tõnn sai ühe kilose haugi. Ja ma sain .... üllatus-üllatus ühe merika. Rohelise poi juures kargas otsa, peksis ritva nagu segane ja siis ujus täie hooga paadi poole. Väike ta oli... Tundub, et neid punaseid on see kevade siin ikka rohkem, sest eile nägin ühte kena kala pinnas mängimas ja ilmselt oli see ka punane... Muud huvitavat ei juhtunud.

Kella kaheteistkümneks oli tuul nii kõva, et suundusime koha sirgele trollima. Kaks koha, 48 sentimeetrit ja 50 sentimeetrit, lisaks üks 3+ kilone haug, kes pani sellise paugu ja kärri ridvale nagu oleks suur koll. Peale kella ühte kolisime mökki kaaslastele vastu.

....

Õhtupoole läksime lõpuks avastama linna teist poolt. Tagantjärgi tarkusena oli see muidugi mõttetu tegu. Kala seal ei olnud (peale ühe haugi punni) ja tagasitee oli täiesti kohutav. Suur laine oli vastu ja nii kündsime kogu selle maa samm haaval tagasi. Meeter meetri, kilomeeter kilomeetri haaval. Kuidagi jõudsime latikapüügi tsooni kohale ja tegime päeva lõpetuseks kaks tundi tonkatamist. Kummalegi üks kena latikas ja loomulikult hunnikus igasugust valget prahti. Päris sellist actionit, mida lootsime saada, täna ei toimunud.

Arvo ja Kõuts käisid mereääres lainet piilumas. Ega neile rohkemaks aega ei jäänudki, sest Kõuts pidi oma haugid lõpuks ära fileerima. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis rohkem haugi talle tuua ei tohi:-)

Homme viimane täispikk päev ja siis saab puhkus läbi. Küll see aeg lendab ...


PS! Ja lõpetuseks... Anti sõber soovis enne lahkumist meile kalaõnne ... ja Tõnu sai merikakolli ... Eile saatis ta mulle õnnesoovid ... ja tuli rekord. Kas tegemist on kaduma läinud loitsu, miskit selgeltnägijate tuleproovi tulevase staari või suvalise Eesti nõiaga... Igal juhul tuult talle tiibadesse. Kahju et ta nime teada ei saanud :-)

3 kommentaari:

  1. Lubati 10+ kilo kala, aga ei ..ikka mingi punn :)

    VastaKustuta
  2. Seda minagi ,et kõigest punn.
    Tabeli järgi annab küll superkoll aga ikkagi punn.

    VastaKustuta
  3. Pikkus venitatud ja kõht tina täis :D

    VastaKustuta