laupäev, 6. mai 2017

Soomes, 06. mai 2017

Puhkus. Lõpuks ometi. See kaua oodatud. Paar nädalat ka kõvasti püüginälga kogutud, et seda järgmise seitsme päeva jooksul korralikult kustutada.

Eelteated kõnelesid sellest, et haugi eriti pole, vool on tappev ... lisaks ilmateade külma, lund ja vihma lubab. On see nüüd hea või paha, selgub hiljem.

Üle lahe tulime juba varahommikuse praamiga. Katti, Reet ja kolm rümblikut läksid Helsinki peale kolama, me Tõnuga kimasime edasi. Kella kahe paiku olime oma asjadega nii kaugele jõudnud, et maabusime mökki. Kalev ja tema sõber puhastasid mingit kolme lima. Kolme peale saadud (kalad vist kõik Anti omad olid). Poole päeva saak. Tegime õlled ja jagasime puhastajatele rõõmuga õpetussõnasid kuidas püük tegelikult käib:-)

Järgmisena võtsime oma paadi ette. Paadi põhjas oli paari aastane parandus väheke järgi andnud ja see vajas sättimist. Lihvisime, plätserdasime vaiku ja klaasriiet ning kaks tundi hiljem vaatasime rahulolevalt tulemust. Ei tea kas vett ka ikka peab...

Töö tehtud, väike puhkus ja õhtuks väike tonkatiir saare taha. Väljas mõnus päikeseline ilm koos tugeva loode tuulega. Saare tagune võsa selle pisut ära kattis. Mõnus soe, pea viisteist kraadi. Olin küll kaks tonkat kaasa võtnud, kuid peale seda kui esimese sisse viskasin ja see kohe võbelema hakkas panin teise ridva kohe kõrvale...

Esimene võtt kestis ja kestis. Miski kuradi nökerdamine käis. Kui lõpuks ära haakisin oli üllatusena maakera taga. Alguses tuli kergelt järgi, kuid kümne meetri kaugusel kaldast justkui seisma jäi. Kinni ei olnud, kuid edasi ka ei tulnud. Paari minuti mässamise järel sain kala lõpuks ikka kaldale. 1.72 kilone latikatüdruk. Pooleldi kudenud. Võtsin ära.

Tõnu polnud selleks ajaks veel tonkatki sisse saanud...

Järgnes tunnike igasuguseid võtte. Igale maitsele. Keegi paugutas, keski väristas, mõni tõmbles, järgmine võbeles. Ussid kadusid uskumatu kiirusega vette. Sellist valge rebu massi pole siin kunagi näinud. Särjed, turvad, ahvenad, kiisad, nurud, latikalipsud...

Kella seitsme paiku sain teise korraliku kala otsa. Nii kilone latikas. Lasin tagasi. Latt on hetkel 1.5 kilo peale seatud, alla selle läheb tagasi.

Järgnes veel kaks tundi valge prahi rebimist. Tõnu jooksis samal ajal piki kallast edasi tagasi ja tappis kiiskasid. Törts enne üheksat helistas Anti sõber (nime ei öelnud, ei teagi kes too on...), et saun olla valmis ja süüa saab. Tulime tulema. Nädal aega kala püüda, jõuab püüda veel küll ja küll...

 





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar