laupäev, 26. jaanuar 2019

Kasaril, 26. jaanuar 2019

Korralik tali on saabunud. Päeval lubas -12 kraadi, öösel juba -20 ligi külma. Sellise ilmaga mõllitamine on üsna keeruline  - augu jäätumine segab pidevalt mängimist ja käpikutes õige võnkesageduse saavutamine on suhteliselt keeruline. Kuna mingi viirus ka veel ründab, siis varakult ei julgenud jõele minna. Alles poole üheteistkümneks sättisin ennast Vanamõisa alla.

Vastaskaldal juba üks auto parkis, mees ise üsna parkimise koha vastas tirgutas.Tulemus pidavat null olema. Paar togimist vaid. Sättisin ennast peale viisakusvestlust madala servas olevasse vimmakohta sisse. Kolm auku sisse puuritud, kena kolmnurk moodustatud ... ja läks püügiks.

Pool tundi hiljem tegin veel kaks auku. Seejärel kand ja varvas kõrkja veerde ... seejärel sügavama ala peale erinevatesse paikadesse. Igal pool täiesti ühesugune vaikus. Vaid paar kiisa väristamist. Null võttu. Null kala. Täielik vaikus.

Õnneks oli ilm selline et lausa lust oli olla. Päike oli hommikuse pilvisuse tagant välja tulnud ja säras täiega. Käpikud lendasid suures kaares kus seda ja teist... Vaikselt võis juba kombe lukku allapoole vedama hakata - taevane küttekeha toimis korralikult.

Kella kahe paiku tulin jalutustiirult tagasi algsesse paika ja pea kohe sain päeva esimese võtu. Ahven 100+ grammi. Sellist juba unna otsa ei pane. Lasin tagasi. Kuna lisa ei tulnud, siis tegin hommikustest aukudest paarkümmend meetrit allavoolu järgmise püügikoha. Seal pool meetrit vähem vett. Mängisin edasi tagasi  ja ühel hetkel allamängimisel kirp edasi ei kukkunud. Selge, tamiil jälle serva külge kinni nakanud ... aga ei hoopis keegi oli otsa karanud. Peale väikest meelitamist vimb jääle maandus.

Kohe lisa ei tulnud. Proovisin nii ja naa, kuni lõpuks eriti agressiivse mängu peale panin. Ja hoppaa, kellelegi see väga närvidele käis. Esimesel korral otsa ei jäänud, teisel võttis ära. Teine vimb jää peal. Jätkasin edasi tempoka mänguga ja koheselt ka kolmas kala otsa kargas. Vähe kobedam ja ka kogenum kala - oskas ennast augu all konksu otsast ära keerata ja pani padavai minema. Parv ilmselt koos temaga. Vähemalt mõnusa sõidu olin saanud...

Jätkasin kannatlikult samal augul. Noppisin ühe saja grammise ahvena ja otsustasin ta unna otsa toppida. Väga hea mõte see ei olnud - lipp oli pidevalt püsti, liiga suur söödakala.

Pikk ootamine päädis umbes poole tundi hiljem kui agressiivse mänguga kaks järgmist vimba jääpeale kolisid. Esimene võttis üsna põhja pealt, teine soostus isegi pool meetrit põhjast kõrgemalt otsa kargama. Umbes samal ajal saabus aga põhjapoolt mingi pilv ja kattis päikese. Ilm pimenes hoobilt. Ilmselt tappis see ka vimmavõtu, sest järgnes järgmine pool tundi vaikust.

Kolisin vahepealt hommikusele augule tagasi ja samal hetkel kui päikesekiir pilve tagant uuesti välja piilus, vajus nooguti alla. Minut hiljem uuesti. Kaks vimba jääl ja jälle vaikus ... See vaikus kestis kuni loojanguni, kui minema tulin. Kalad olid ühispildi tegemise ajaks jääpulkadeks muutunud:-)

Kokku siis kuus vimba. Sort mitte just parim, aga jorisemiseks pole ka põhjust. Arvestades et esimesed kolm tundi sai üldse kaevul veedetud, siis lõpuks hea küll.

Rõhk kukkus 750 pealt 747 peale. Tuult polnud üldse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar