teisipäev, 22. oktoober 2013

Lääne Soomes, 22. oktoober 2013

Kui eilne hommik andis märki talve tulekust, siis tänane hommik tekitas tahtmise talvevarustus välja otsida - jõel jääd juba poolteist sentimeetrit. Paadisadamast välja "kündmine" võttis ikka korralikult aega. Meist ülesvoolu asuvasse autoparklasse paadiga praegu küll ei saaks.

Jõele jõudsime nii kümne paiku. Põrutasime otse tünni juurde välja ja hakkasime sealt vaikselt allavoolu liikuma. Ilm tuuline ja külm. Püüda ebamugav, ritv jääs, rull jääs, nöör jääs. Ning ega kalavõtt ka just optimismi tekitanud - terve ennelõuna võtud eriti uimased, kõik sellised vaiksed toksud või kalade otsa vajumised. Vaid üks korralik pauk jigi otsa ja seegi ei jäänud otsa.  Viljaril õnnestus välja jigitada ka üks kena haug, kuid üldiselt möödus kogu hommikupoolik ilma suurema actionita. Paar koha saime lõpuks kasti ka, sellised neljakümneviie sendised punnid.

Lõunaks oli sellest jamast kõrini ning läksime trollides mere poole. Peagi Viljaril kena haug otsas, mille tagasi viskas. Poolel teel rabas korralik haug minu jesset nii, et peale kahte korraliku matakat nöör lõtvus. Ilmselt oli selle kala jaoks 15 cm pikkune tross liialt lühike...

Mere ääres veel õudsem ilm. Tuul, laine. Pommitasime kohustuslikus korras punase maja vastas oma kolm viset, sõitsime seejärel rohelise poi juurde ahvenat proovima ja viie minuti pärast kihutasime juba paadiga ülesvoolu minema. Mere ääres lihtsalt ei kannatanud püüda...

Ülesvoolu minnes proovisime paar paika, mil lood näitas kala jigiga läbi, kuid saime vaid ühe haugi ja ei ühtegi koha.  Tundus, et siin ikkagi korralikuks võtuks ei lähe ning sõitsime mõned kildid ülesvoolu asuva ilusa maja sirgele välja. Siin panime ennast ankrusse esimeses lõigus, kus lood kala näitas. Ja kohe läks andmiseks, kummalgi mõõdukoha otsas. Edasi mõned togimised, mis peagi lõppesid. Ajasime siis paadi viskepikkuse võrra ülesvoolu, et paadi alla kogunenud kalu püüda, kui esimese viske peale kerge toks ja väga korralik kala taga. Paar sekundit oli otsas ja siis pudises. Käed värisesid ning vanduma ajas, keerasin hetk hiljem pilgu Viljarile, kes samal hetkel tegi haakeliigutuse ning võlus välja kahe poole kilose koha. Meeleolu paadis kasvas mitu pügalat ja usk, et kenasid kohasid ka jões on, tuli tagasi.

Järgnesid mõned togimised, kuid mitte ühtegi koha otsa ei jäänud. Veerand tunni pärast olid võtud selles paigas lõplikult läbi. Panime paadi uuesti viskepikkuse võrra ülesvoolu ja läks jälle togimiseks. Õigemini Viljaril läks. Ta leotas miskit koledat rohelist sirpsaba ja seda togis regulaarselt; minu hõbedane aga lakkas järsku töötamast ning ka teised toonid, mis läbi sai mängitud ei andnud mulle ühtegi võttu. Jändasime selles paigas, kuni Viljaril võtud lakkasid ja otsisime uue ankrukoha.

Sedakorda panime paadi vastaskaldale. Togimine läks uuesti lahti ja ka minu värv töötas jälle. Mõned kohatatid käisid paadist läbi. Viis minutit võttu ja siis vaikus ning uus ankrupaik. Sellises rütmis jätkasime kuni õhtuni välja. Õhtu hämaruses sättisime paadi veel korraks suure koha pakkunud asupaika ja sain korraks ka kena kala otsa. Korralik tugev toks, kala jõulised tõmbed ja nööri lõtvumine... Ilmselt ei olnud minu suure kala päev.

Kokku võtsin täna ära viis koha, tagasi sai visatud erinevaid kohatatte vast mingi paarkümmend tükki. Viljaril lisaks päevakalale teist samapalju kohapunne. Nii et pealelõunal sai actionit küll...






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar