Kella kümneks jõudsin kaardilt valitud peatuspaika. Sügasin kukalt, viskasin kulli ja kirja ning keerasin rannas vasakule. Tundus nagu lubavam suund...
Ilm mõnus, kerge lõunatuul piki randa vaikse lainekese peale tekitas. Vesi klaar mis klaar. Ronisin esimese kivivare otsa ja ...kolmanda viskega kaotasin oma viilitud toby. No nii kinni, et erinevate nurkade alt tõmmates, "vibu lastes", rapsides, ega kuidagi lahti ei saanud. Nii kaugel ka, et ligi ei pääse. Vanduma võttis. Hiljem mõtlesin küll, et miks - polnud ta ju kalagi toonud...
Panin hõbedase herringu otsa ja jätkasin. Paigad paljulubavad, kive siin ja seal, vett ja sügavust piisavalt. Kulgesin kiirelt ühelt nukilt teisele ja pommitasin edasi. Loopisin kuni lõunani, siis tegin võileiva ja vahetasin lanti. Mõtlesin, et huvitav kaugel juba olen. Kuna tahtsin teisele poole autot kulgeda, siis otsustasin et kella poole ühest keeran otsa ümber. Enne tagasi pöördumist jäin veel igatsevalt vaatama eesseisvad kiviviirgu mis kenasti merre purjetas...mõni teine kord vast ... tagasi.Auto juurde tagasi jõudnud, keerasin suuna teisele poole. Jätsin mõnisada meetrit kohe vahele, et vähegi aimu saada, et mis nurga taga olla võiks. Kohale jõudes avanes uskumatu vaade - meeletus koguses veest välja ulatuvaid kive laialt ja pikalt. Uhh, pidin ma siis hommikul vasakule keerama, siin oleks lahe olnud...
Sumasin pükstega mõned paigad läbi, et aimu saada kui sügav võib kusagil olla, tegin mõned visked ja kell kaks lahkusin. Pidin poole neljaks linna jõudma... See viimane koht on küll selline, kuhu kindlasti tagasi kisub. Seal ilmselt päevi võiks loopida, enne kui kõik huvitavad kivitagused läbi proovida jõuaks.
Kalavõttudega...ühe koha peale oli kaks väga imeliku "togimist" mõne sekundilise vahega (samal kerimisel), kuid võtuks ei läinud ja järgi ujumist ka ei märganud. Ja see oli ka ainuke hetk, mis võis kuidagi kalaga seotud olla.
Nüüd pikalt nullitatud, peab vist pisut lutsu püüdma, saaks ka teada milline kala välja näeb:-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar