reede, 10. jaanuar 2014

Vanamõisas lutsul, 09. jaanuar 2014

Pealelõunal vurasin maale ja kui hämarak kiskus veeresin juba jõe poole edasi. Rumba all rahvast kui muda, veeresin edasi. Vanamõisas ka kõik "esirea kohad" juba hõivatud. Sättisin siis ennast Vanamõisas "teise ritta" - miski imelik koht, kehva kaldaga.

Ilm pilves, vahel peenikest uduvihma, kerge lõunakaare tuul, sooja viis kraadi. Kevad mis kevad.

Vaevalt sain oma kodinad jõe kaldale asetatud, kui kõrval seisvatel seltsimeestel juba käed tööd täis. Vesi mega kõrge (EMHI andmetel Kasari veetase 120cm) ja luts asus tegutsema üsna varakult. Sättisin oma püügivahendid korda ja saatsin sööda vette. Kaks tonkat, kolm konksu ussidega, üks konks räime tükiga. Istutasin ennast mugavamalt tooli, et puhkan natuke enne kui koletumaks actioniks läheb...

Ootasin ja ootasin, mitte kui midagi ei toimunud. Naabrid kummalgi poolel vehkisid elu eest, mul ei võtu poegagi. Hakkasin juba mõtlema, et peaks miski järgmise paiga otsima, kuid siis ka naabrite võtud lõppesid. Peast käis kohe läbi, et kui kellelgi ei võta, siis pole ju mõtet uut kohta otsima hakata:-) Ja mugavus sai võitu....

Kella poole seitsmeni polnud minu tonkasid mitte keegi puutunud. Hoolimata regulaarsetest ümbervisetest, erinevatest kaugustest ja erinevatest püügisügavustest. Siis halastas kalajumal ja kinkis mulle mõningad lutsupojad, mis suurest lahkusest sai vetevalitsejale tagasi saadetud. Edaspidi aegajalt keegi uudistas pakutavat kraami, kuid sellist korraliku actionit polnud. Ka teistel mitte.

Nii vabaneski kella kaheksast üks parem püügipaik ja kolisin oma ritvadega sinna ümber. Ja kohe läks andmiseks. Mõlemad ridvad aktiveerusid kordamööda ja lutsuposid ronisid riburada pidi veest välja. Kala sort armetult väike, enamasti 100-300 grammi vahele, vast üks isend oli selline pea neljasaja grammine. Paar viga saanud lutsu korjasin kassile, ülejäänud lasin aga vabaks. Näris luts imelikul kombel ainult ussi, kalatükk jäi täiesti puutumata ja üsna sageli kala just ülemise lipsu otsas.

Korralik trall kestis enamvähem poole kümneni ning tegi seejärel peenikese pausi.

Kella kümne paiku mõtlesin, et peaks vast lõpetama, kui naabrid vähe kenama lutsu välja võlusid. Otsustasin pisut veel oodata, et äkki ikka suurem ka närima hakkab... Aga tutkit. Vaikselt tilkus peenikest kala edasi, kuni poole üheteistkümneks püügiisu otsa sai ja võtu pealt tulema tulin.

Päeva lõpuks tuleb nentida, et püügirõõmu mahtus õhtusse enam kui kuhjaga. Käest käis läbi pea kolmkünned lutsu. Sortiment oli nagu oli, aga mõnes
mõttes isegi hea, et suuremat ei tulnud - kala puhastamise vaev jäi ära:-)
Luts kohe kudema hakkab - niisk isastel ja mari emastel kaladel täiesti lahti.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar