teisipäev, 15. juuli 2014

Tornio jõel, 15. juuli 2014 - hea, et lõhe aeru pihta ei hüpanud:-)

Öine kalapuhastus ja tähistus venis päris pikale. Aga tehtud see lõhe sai ja täna pealelõunal naine juba lõhesuppi vaaritas ning lõhemarja klaasi toppis...

Ilm õues endiselt palav ja veele eriti ei kippunud. Kella kuue paiku sättisime lõpuks poisiga sammud jõe poole.

Esimese tiiru tegime Rasmusega koos. Soome poolset randa pidi, koskedest keskvee poolelt - ei tahtnud käredaid kohti koos lapsega testima minna... Mina leotasin lõhe lante, seekord komplekt täpselt sama mis eile, sest võitja meeskonnas teatavasti muudatusi ei tehta...
Poisile panin putukaõnge likku. Nii uskumatu kui see ka pole, siis seekord torkis terve tunnise tiiru peale putukat vaid üks punn ja seegi ei jäänud otsa. Kurb küll, aga kala täna poiss ei saanud. Kala ei võtnud, kala ei mänginud. Last rannale tuues nägin lõpuks rootsi saare juures ühte lõhe hüpet...

Viisin Rasmuse koju ja tulin ise tagasi. Teise ja kolmanda tiiru, üsna kiired ja lühikesed, tegin rootsi saare juurest mööda ja seejärel soome poolsete koskede äärest. Esimene kala näitas ennast saarega kohakuti olles, kuid alles siis kui paat tema kõrval oli. Sellest lõhest jäid minu landid kaugele. Teine kala näitas ennast suure männi august allapoole ja see koht sai kõvasti läbi kammitud. Samal ajal kolmas kala samast kohast viiskümmend meetrit keskvee poole ennast näitas...

Kammisin saaretaguse põhjalikult läbi. Ainukesteks võttudeks jäid kaks kolmekümne sendist harjust. Edasi kulgesin üle jõe ja koskede äärest alla. Üks kala koskede vahel korraks pinnas käis, kuid ka see ei tundnud lantide vastu huvi.

Eilsest lõhest veel naeratus huulil tegin kerge käega ühe tiiru täpselt sama trassi pidi veel läbi. Loomulikult kala ennast enam ei näidanud ja võtte ei tulnud. Harjus kaks korda putukat üllatas, kuid mõõdukala seekord otsa ei tulnud. Olin just viimase kose läbi võtnud, sättisin peas ritvade kokkupaneku mõtteid, kui vasakspoolse aeru kõrval, vaevalt meetri kaugusel 6-7 kilone lõhe täies ulatuses veepinda kündis. Ei tea kas tahtis üle aeru hüpata. Oleks natuke lähemal olnud, oleks kenasti aeruga ära "koputada" saanud:-)

Looduse märk - ütleks selle peale Mehis ja jätsin ennast veel viieks minutiks peale. Peagi aeg läbi sai, parem käsi ridva juurde ulatus ja ... viiskümmend meetrit eemal üks kena kala korraliku plärtsatuse korraldas, ja hetk hiljem teise veel otsa... loomulikult kammisin ka selle ala veel läbi. Ja loomulikult tulemuseta.

Nii et kala jões küllaga, aga eilsest alates vähemalt 1 vähem:-)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar