reede, 6. detsember 2013

Kasaril, Vanamõisas, 06. detsember 2013

Pealelõunal lohistasin ennast jälle jõe poole. Sedapuhku kella kolmeks ja Vanamõisa alla.

Ilm pilves, temperatuur nullis ja vastik idatuul tegid külma tunde ruttu sisse. Otsisin isegi kindad välja kui autoukse seljataga kinni lõin.

Ehitasin ühe tonka ümber selliseks, et mõlemad lipsud jäid põhja peale ja pealiin jooksis läbi tina, ehk siis libisev rakendus. Ühe konksu otsa kalatükk ja teise otsa mullauss. Teine tonka jäi selliseks nagu ikka ja tema varustasin mullakatega.

Tunnike päevast aega möödus molutades. Sättisin selja vastu tuult ja tukkusin kalda peal...

Nii kui hämaraks hakkas minema toimus elavnemine vee all. Esimene võtt vast törts peale kella nelja ja teine kohe samas otsa. Mõlemad väikesed lutsupunnid. Seejärel natuke vaikust ja kui nii pimedaks läks, et oli aeg kellukesed külge panna jätkus kalade lõunatund hooga edasi. Tonkad väga palju jõude ei saanud seista, pidevalt keegi sööda kallal nokitses. Enamasti võtud vaiksed, paar toksu ja siis vaikus, paari minuti pärast kerge sikutus ja kui lõpuks välja kerisin magas luts lihtsalt otsas.

Kella poole kuue paiku jõudis pea kohale ka tume lumepilv, mis lutsule veel hoogu juurde andis. Kuu oli küll tõusnud, kuid tema valgus läbi pilvemassiivi oli praktiliselt olematu. Võtud kestsid kuni kella kuueni ja lõppesid kui lõigatult.

Tunnike vaikust. Pilv läks üle. Tähed ja kuu ilmusid korralikult nähtavale ja kella seitsme paiku algas teine laine. Kahjuks sain selles laines osaleda ainult veerand tundi, sest naine pidi linnast bussiga tulema ja lubasin talle vastu minna. Lahkusin võtu pealt. Natuke kripeldama jäi ...

Aga jorisemiseks pole põhjust, täitsa tore õhtupoolik oli. Kümmekond lutsu käis kaldalt läbi. Kahjuks sort küll üsna lahja - kalad saja ja kolmesaja grammi vahele. Loopisin enamuse tagasi, päris lõpus mõned korjasin kaasa, paar kassile, paar endile. Tonkade maavõistlus jäi viiki - alguses tundus libisev rakendus rohkem ruulivat, kuid lõpus toimusid võtud hoopis teise tonkaga. Kõik kalad mullaussiga, särjetükk ei paistnud kellelegi huvi pakkuvat.

Kaaskalastajaid üllatavalt vähe, üks isa oli koos väikse lapsega mõnda aega naabriks; lapsele paistis täitsa meeldivat, sest kilkeid, et oi kala otsas oli ikka kuulda. Kaua nad küll ei olnud, eks külm tegi oma töö. Sügava poole peal paistis veel paar autot olevat, rumba all aga valitses täielik tühjus.

Täna ilmselt selle hooaja eelviimane vabavee lutsupüük oli. Homme veel vast kannatab, seejärel juba jää...



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar