Lutsul, Rumbas, 22. detsember 2013

Tõeline jõuluilm väljas - tormine tuul, vihm, sompus ja pime ilm. Ei see jõuluvana sellise ilmaga tulla saa, pole ju lundki mille peal oma saaniga sõita. Aga lutsule võiks selline ilm vägagi sobida, nii sättisingi ennast enne hämarat jõe äärde.

Kohapeal neli autot ootamas. Pühapäeva õhtul. Mida värki, kas leiangi endale koha jõe kaldal, käis peast läbi. Õnneks ikka leidsin. Vesi madal ja püügikohti üsna palju. Pool kolm sain tonkad sisse. Kolm konksu mullaussi, ja üks kilufileega.

Hämaras hakkas midagi toimuma. Ussi tagus keegi, üsna kaootiliselt, tonks ja pikalt vaikust ning siis uuesti tonks. Veerand tunniga nokkis ussid konksult ja rahunes. Ilmselt särjed videvikus askeldasid. Pimeda saabudes maabus õuele rahu. Tonkad vaikisid kangekaelselt.


Möödus tunnike ja ei midagi. Kõrval olevad kaks vene meest ka vaikselt pimedas passisid, miskit toimetamata. Kella kuue paiku hakkas lõpuks vees liikumine pihta. Esmalt paarisaja grammine luts. Seejärel peale väikest väristamist pani keegi tonka tinaga tuhat nelja leekima - vimb ülemise lipsu ja lutsupoiss alumise otsas,  Seejärel veel üks väga korralik võtt, haakisin ja ... kinni. Meelitasin, mis ma meelitasin, kuid kogu rakendusega ta sinna jäi.

Mõnda aega vaikus ja kella seitsme paiku kolmas luts. Kolmesaja grammine. Edasi muutus liiklus kummaliseks. Viskad tonka sisse, keegi natukese aja pärast teeb paar vaikset tõmmet ja seejärel vaikus. Ootad veerand tundi, et äkki ise vaikselt otsa jäänud, aga ei miskit. Paned uuesti tonka sisse, sama lugu. Mingi aja pärast sain sarnase võtu hakatise peale lõpuks ühe häirija konksu otsa - väike turvapunn oli pimeduses oma ringkäiku teinud...

Poole kaheksa paiku lahkusid viimased vaateväljas olnud püüdjad ja jäin üksinda. Olin just oma teise rakenduse kuhugi rondi taha jätnud ja sidusin uut. Pealamp põlemas, seljaga jõe poole. Ja siis käis ilge laks vees, nii viie meetri kaugusel minust. Pidin peaaegu püksi tegema. Kobras kurinahk oli ilmselt ujunud pikki kalda äärt ja minu tulekuma peale ehmatanud. Ei tea kumb meist rohkem ehmatas:-) Mõnda aega hiljem nägin seda suurt "allveelaeva" uuesti mööda ujumas, sedapuhku natukene kaugemalt.

Kaheksa paiku sain veel ühe korraliku võtu ja nii neljasaja grammine lutsupoiss rändas kotti.  Peale seda jälle vaiksed võtu alustamised ja pooleli jätmised. Ei saanudki aru, oli see luts või miski muu kala, kes sööda vasti huvi tundis, kuid võtma eriti ei kippunud. Poole üheksaks panin asjad kokku ja sättisin sauna.
Kokku siis vaid neli lutsu, üks kilutükiga, teised ussidega.

Kuigi ilm oli nn "lutsuilm", siis võttu nagu küll eriti polnud. Ilmselt poleks ka teised nii varakult lahkunud, kui actionit oleks olnud. Üks auto jäi veel minust sinna passima. Loodetavasti jaksas too võtulaine ära oodata.