esmaspäev, 23. september 2013

Lääne Soomes, 23. september 2013

Kell kaheksa tegin silmad lahti, piilusin aknast välja ja ... keerasin teise külje ning põõnasin edasi. Õues meeletu tuul, las ulub omaette...

Pika ärkamise peale koperdasin peale ühteteist lõpuks veele. Tuul endiselt tugev ning seetõttu võtsin suuna eilsete paikade poole. Laine jõel natuke väiksem kui eile aga mere poole sellisega asja pole. Esimene peatus väikse haru ja suure jõe ristis. Kümmekond viset ja vaikus. Edasi trollides eilse koha paiga poole. Poolel teel nii kolmesajane ahven suurt voblerit himustas, jätsin paiga meelde, aga ankrusse ei viitsinud panna.

Ankur lõpuks sisse eilses koha paigas. Pommitasin mootoriõli, mõnda aega hiljem ka paari muud värvi, kuid vahet ei olnud. Mitte üks krõps. Panin ankru paar korda ümber, viskepikkus alla ja pärast ülespoole algsest. Ja kammisin ala ligi tunni. Kogu selle aja peale üks ahvena võtt, kes korraks ka otsa jäi ja ennast pea paadini lasi vedada, enne kui ära kukkus ... "tasuta transport kõikidele ahvenatele"... No ei saa ju olla, et siin rohkem kala ei ole. Lihtsalt ei näri.

Panin uuesti vobleri paadi järgi lohisema ja suundusin ahvena pakkunud paiga poole. Kohale jõudes ankur sisse ja pommitama. Polnud siin kunagi püüdnud, nii et "uus" koht ... Kolmanda viske ajal sain oma toksu kätte, kala ei jäänud otsa ... ja nagu tavaks ei järgnenud sellele järgmisi võtte. Täiesti masendav.

Lõuna paiku hakkas vaikselt tuul keerama ja sättis ennast loodest kirdesse. Peast käis mõte läbi, et see peaks ju "põõsa" all risti jõge puhuvat tuult tähendama. Nii võtsingi suuna mere poole. Kündsin paadiga läbi lainete, mis vähehaaval aina väiksemaks muutusid. Teel tegin paar jigitamise peatust ilma ühegi resultaadita.

Eilses trollimisega saadud paigas otsustasin lanti vedada ja toredaks üllatuseks sain pea samast kohast ühe kohakonna otsa. Kruttisin paadi tagasi võtu kohta ja pildusin pisut jigi - aga otse loomulikult oli see olnud ainuke koha, kes ennast liigutada oli viitsinud...

Kella kaheks jõudsin lõpuks põõsa alla kohale.Laine selles lõigus juba üsna maas, tuul täpselt risti jõega. Kõle püüda, kuna kallastel siin miskeid puid kaitseks pole  ... aga vähemalt ei õõtsuta.  Panin ankrusse ja püüdma. Ootused mõnusalt suured, pildusin oma mootoriõli. Esimene vise, teine vise, kolmas vise ... mitte kui midagi. Tegin oma tavalise "värvitesti" lantidega läbi. Samasugune "ei midagi" nagu ennegi. Panin paadi pool viskepikkust ülesvoolu, et äkki paadi alla kalad meelitanud .. ei midagi. Ja siis pea tund hiljem vaikselt ja ülimalt passiivselt võttis. No vähemalt üks jigikoha käes, mis sest et konn.

Nüüd sai ainult paremaks minna. Ja natuke läks ka. Üks ronis veerand tundi hiljem veel otsa, võtt samasugune nagu esimesel kohal - "et noh kui ma pean võtma, noh eks ma siis võin võtta, aga ma ju ei taha võtta"; ja ühe toksu sain veel. Seejärel jälle nagu kaevus.

Suunasin paadi paarsada meetrit allapoole ja kammisin ka sealsed augud läbi ilma ühegi tulemuseta. Seejärel tagasi põõsa alla, kus ka ei miskit. Ilm oli vahepealse püügiaja jooksul aina pilvisemaks muutunud ja ka paar vihma pilve mulle kinkinud. Kõigest sellest tuulest, vihmast ja olematust võtust sai kella poole kuueks lõplikult villand ja võtsin suuna kodu poole.


Lootsin õhtuhämaruses veel latikat tonkatada, kuid täna valitses kajaloodil tühjus ja nii olingi kell kuus juba omadega "õhtal". Väga masendav päev - ilm jube jama, kalavõtt olematu (isegi ühtegi lima ei trehvanud täna) ... huhhh...




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar