kolmapäev, 22. mai 2019

Lõuna Eesti kalatrip, Nõuni, 21. mai 2019

Mõned päevad kalapüügist puhatud, võtsime Tõnuga ette kolmepäevase Lõuna Eesti kalatuuri. Peatus nr. 1 toimus Marguse juures. Nõuni järvel. Eesmärgiks olime seadnud linaski välja meelitamise. Margusel oli juba mitu nädalat koht sisse söödetud ja paar päeva tagasi oli latikas ka kohale jõudnud. Vaid linask oli veel kuhugi kadunud.

Kella kolmeks pealelõunal jõudsime kohale. Väljas vastikult palav suvine ilm. 26 kraadi sooja, päike säras taevas. Õnneks taamal pilved ja järvel ka mõnus tuuleke. Aga palav oli ikka. Ja selle soojaga mingid vastikud väikesed satikad ka veel platsis.

Seadsime vana terhi vette ja sõudsime ankrupaigale. Esimese vahetuse pikkuseks oli planeeritud 3 tundi, et siis seitsmest maha minna, pisut puhata ja õhtul uuesti peale sättida. Meiesuguste mugavustega hellitatud vanameeste jaoks oleks terve see aeg järjest paadis olemist lõppenud mingi kangemat sorti lihaskrampide või paigast väänatud mõttemaailmaga:-)

Lihtkäsiõnged töökorda, maisid otsa jaläks püügiks. Esimene püügitund möödus vaikuses. Mitte üks krõps. Kahtlesin juba, et kas Margus äkki eelmiste aastate ankrupaiga kõrkjast kaugemale venitanud ... Siis tuli aga esimene särg ja edasi läks juba paremaks. Poole viie paiku, kui laine järvel meeldiva katuse vee peale ehitas, kobistas otsa ka esimene latikas. 1,055 kg. Ja siis jälle särgi ning vaikehetki sekka. Erilist võtmist ikka polnud, sellkise päikesega ei saagi olla. Mingid pudinad üritasid neljast maisiterast jagu saada, suurem kala  aga peidus oli. Rohus samal ajal korralik latika kude käis. Pakuks, et veetemperatuur juba 16-18 kraadi.

Kell lähenes vaikselt seitsmele, kui esimese linaskipoisi välja meelitasin. Väidetavalt selle söödaplatsi selle aasta esimene. Väike ta ju oli, aga ikkagi esimene. Vahetult enne mahaminekut Tõnul ka veel keegi kobedam otsas käis, kuid ära kukkus.

Seitsmest tegime tunnise pausi. Rääkisime pererahvaga uudised sotiks ja kolisime  siis uuesti vee peale.

Algus jälle täiesti vaikne. Pea tunni jooksul keegi alt läbi ei käinud. Siis miski särg. Siis teine. Suuremat kala aga andis ikka oodata. Kell pool üksteist, kui olin juba valguspulga korgile pannud, leidis latikaparv platsi üles. Kõik allakilosed konnad. Lisaks paar suuremat roosärge sekka ja ... null linaskit. Kell 11 lõpetasime.

Nii, et algatuseks linask kirjas. Homme hommikul järgmine katse ja siis edasi uutele vetele.

PS! Linnuteadlane Tõnu tuvastas, et hüüp (teiste sõnadega harilik Nõuni torulind) karjus terve õhtu. Nagu keegi oleks eemal pudelisse puhunud:-)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar