teisipäev, 9. juuli 2013

Tornio jõgi, Väylänpää, 08. juuli 2013, õhtune püük

Õhtu kell seitse lõppes püügirahu ja jõgi vallutati paatidega. Kuna tuul oli endiselt korralik, siis ise jäin ootele kuni kella poole üheksani, mil tuuleiilid lõppesid.

Alustasin oma selle aasta püüki järgnevate vobleritega: vasakule lilla-helepunane jässe, seejärel eelmisel aastal ostetud ja praktiliselt kasutamata pruuni selja ja kollase-punase kõhualusega wäylä, kolmandaks traditsiooniline sinine-lilla poppeli ja viimaseks punane jan.

Kobisin oma ritvade ja varustusega paati ning seadsin selle sõidukorda. Unto oli sedapuhku andnud mulle oma lemmikpaadi – kuna mökkid olid kõik täis, siis paatidega kitsas käes ning peremehele endale ei jäänud miskit. Paat oli iga aasta kasutatutest väiksem ja kitsam. Kergem ja sellevõrra ebastabiilsem. Peale minnes tekkis esimeste tõmmete järel kerge ebakindlust – lained kõigutasid paati üsna kenasti.

Seadsin landid kiirelt sisse ja lasi piki Soome kallast allapoole. Enamus peal olnud paatidest, kokku oli peal kuus paati, sõudsid Rootsi kallast; nii oli mul üsna vaba vesi allavoolu suundumiseks.

Jõgi oli üsna vaikne, kala ei mänginud; vaid vahel harva käis mõni forellijupats pinnas. Esimest lõhet nägin hüppamas üsna kaugel teise allavoolu oleva kärestiku kõrval, keset jõge. Mingi valemiga poleks õnnestunud nii lühikese vahemaa jooksul kalda äärest keskele saada ja nii ta minust sinna hüppama jäi.

Teine kala näitas ennast kaks korda peale kolmandat kärestikku. Lõhe keeras paarikümne meetri kaugusel kaks korda oma selja veepeale. Ilus kala, silma järgi nii 6-7 kilo kindlasti. Temale õnnestus kuidagi ka „peale“ sõita (st. landid üle asukoha vedada), kui võtma teda ei saanud.

Kolmandat kala ainult kuulsin - plärts käis vees alles siis kui juba möödunud olin.


Kell 11 panin ridvad kokku ja sõitsin koju. Esimene päev võttu ei andnud, kuid kala on jões olemas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar