pühapäev, 28. juuli 2013

Tornio jõgi, Väylänpää, 27. juuli 2013 - viimane päev lappis

Selle aasta lappi reisi viimane päev. Tegin kolm reidi: esimene kella 11-14ni, teise 16-18 ja viimase 20-22. Vahepeal tegime haugipüügi pausi koos poisiga Tupo jõe suudmes. Aga asjadest ikka järjekorras.

Hommik ilus päikeseline ja tundus, et tuleb sama palav päev kui eile. Jõe peal selgus, et õnneks mitte. Tuul oli suuna selgelt lõunasse keeranud ja puhus kergelt, vahel tugevamaid iile sekka. See omakorda jahutas natukene õhku ja mis peamine, peksis putukad ja mutukad jõe pealt minema.

Alustasin sama meeskonnaga, millega eile lõpetasin. Vesi oli ööga veel langenud ja oli nüüdseks oma 40 cm siinoldud aja tipptasemest allapoole tulnud. Esimene retk sai sedapuhku ette võetud jõe keskele, seal olin eile kala näinud. Nagu ikka ei juhtunud kuni koskede lõpuni sisuliselt midagi. Ka harjuse õng vaikis vandenõulaslikult. Peale koskesid nägin lõpuks kala. Õigemini küll algselt kuulsin. Esimese hüppe ajal olin küljega kala poole kui üle jõe käis kõva plärts. Vaatasin ringi, midagi ei märganud. Jõel kerge laine peal ja päike sillerdas vastu. Hetk hiljem käis teine samas suunas. Ja jälle midagi ei näinud. Mõtlesin, et miskid lapsed äkki lollitavad ... aga siis tuli kolmas ja see mahtus juba ka minu kaadrisse. Kena 7-8 kilone kala harrastas kaugushüpet otse rootsi kaldal oleva punase maja kohal. Sinna oli mul minna sada meetrit ja kuna koht aeglane, sättisin ennast ruttu liini peale. Ja siis tulid punase maja juures rannale mees koos naisega ja lükkasid paadi sisse ning otse loomulikult otse mu ette sõitma. Karjusin neile mis jama nad teevad, siis tõmbasid kõrvale. Aga ikkagi oli koht juba häiritud ja kalast rohkem ei märkigi. Kuradi tõprad sellised kirusin oma mõtteis ...

Enne teist tiiru tegime poisiga haugipüügi ülejõe olevas väikese jõe suudmes. Poiss oli ükspäev rannalt leidnud kena raskusega pöörleva ja see vajas proovimist. Tupo jõe suudmes vesi ülimadal. Esimene vise, lant sai vaevalt vette maanduda ja ... pea kilone haugipoiss sai Rasmuse välja tirida ...:-) Hea lant, vise ja kala:-) Head asjad, aga teatavasti ei kesta igavesti, peagi oli meie poisi lant jõepõhjas niimoodi kinni, et paadiga päästeoperatsioon ka ei aidanud. Kuna olime veendunud, et teist sama head lanti pole olemas ja ei ole lootustki teistega midagi saada tegime peagi minekut.

Teine reid sai peale seda kohe otsa tehtud. Vahetasin lilla poppeli oranzika hirvase vastu ning jässe asemele panin väikese puna-must- kollase hejo. Tiir oli tühi mis tühi. Ühtegi lõhet ei näinud. Küll aga tegi harjus suu lahti ja pisikeste pudinate vahele viskas ka ühe äravõetava (35cm) tegelase.

Kolmas tiir õhtul ei erinenud teisest mitte karvavõrdki. Lõhe oli peidus, harjus näris. Otsas käis paar korralikumat kala, üks neist lõhkus uppuva putuka selliseks, et sellest sai nüüd selline poolujuv:-) Üks kala sai ka koju kaasa võetud.


Ja sellega sai minu lappipüügi aeg sel aastal otsa:-(

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar